Triumfi metoodika iga kooli tööriistakasti!
-
Väike, aga tubli kool
Kuni 100 õpilast I-II kooliastmes
✔️ Triumfland Saga heaolumäng õpilastele (kasutamiseks üheksas erinevas keeles)
✔️ Heaolu Triumf veebikursus lastega töötavatele spetsialistidele ja lapsevanematele, mis sisaldab iga teema juures töölehti
✔️ Toetavad materjalid ja igakülgne tugi metoodika rakendamiseks
✔️ Uuendused ja tehniline tugi
Litsentsitasu 1000€/aasta -
Paraja suurusega kool
100-500 õpilast I-II kooliastmes
✔️ Triumfland Saga heaolumäng õpilastele (kasutamiseks üheksas erinevas keeles)
✔️ Heaolu Triumf veebikursus lastega töötavatele spetsialistidele ja lapsevanematele, mis sisaldab iga teema juures töölehti
✔️ Toetavad materjalid ja igakülgne tugi metoodika rakendamiseks
✔️ Uuendused ja tehniline tugi
Litsentsitasu 2000€/aasta -
Suur ja vägev kool
Üle 500 õpilase I-II kooliastmes
✔️ Triumfland Saga heaolumäng õpilastele (kasutamiseks üheksas erinevas keeles)
✔️ Heaolu Triumf veebikursus lastega töötavatele spetsialistidele ja lapsevanematele, mis sisaldab iga teema juures töölehti
✔️ Toetavad materjalid ja igakülgne tugi metoodika rakendamiseks
✔️ Uuendused ja tehniline tugi
Litsentsitasu 4000€/aasta
Juba enne koroonaviiruse kriisi oli Eestis suureks probleemiks laste vaimne tervis. Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu kohaselt on 2017/2018. õ-a kogenud depressiivset episoodi iga kolmas 11–15-aastane laps, 11-aastaselt on vähemalt kahel korral kuu jooksul kiusamist kogenud 21% lastest, ning 44% peab koolitööd pingeliseks (Oja jt. 2019). Olukorrale lisab tõsidust käesolev Uuringud näitavad, et hinnanguliselt 75% lastest ei saa isegi tavaolukorras neile vajalikku vaimse tervise tuge (Dvorsky et al., 2014). Riigikontrolli analüüsi kohaselt sai ainult 32% Eesti lastest vaimse tervise arstiabi õigel ajal (Riigikontroll, 2016), vaimset tervist toetavate teenuste süsteem on jätkuvalt killustunud ja abi ei ole piisav (Veldre, Aaben, Nurm (2017). Koroonaviiruse kriis tegi arstiabi ja tugiteenuste kättesaadavuse veelgi keerulisemaks, ennetav vaimse tervise tugi jõudis raskendatult lasteni ka läbi koolide, kuna koolid olid distantsõppel. Samas pikaajaline stress on üks peamisi riskifaktoreid terviseprobleemide väljakujunemisel, seetõttu eelnevatele uuringutele toetudes võib koroonaviiruse levikust tingitud kriisisituatsioon suurendada vaimse tervise probleemide esinemissagedust veelgi. Nüüd näeme ka nendele hinnangutele kinnitust. Kurb statistika toodi välja Aktuaalses Kaameras. Lisaks pandeemiale saab peagi aasta sõja puhkemisest Ukrainas, mis on meist ka kõige tugevama suuremal või vähemal määral rivist välja löönud.
Miks on vajalik laste vaimse tervise toetamine koolis?
On teada, et olukorda tuleb sekkuda, kuid puudub võimekus ennetustegevuseks, riiklik fookus on jätkuvalt vaid viiruse ohjeldamisel, kaasuvad kriisid nagu vaimse tervise kriis, ei saa tähelepanu. Samas vaimse tervise häirete käsitluses on toimunud paradigma muutus väljakujunenud vaimsete haiguste ravist ennetustegevusele (Uhlhaas & Torous, 2019). Arvestades, et umbes pooled vaimse tervise häired kujunevad välja lapse- või teismeeas (Jones, 2013; Kessler et al., 2005), on eriti olulisel kohal lastele ja noortele suunatud ennetustegevus. Kuna traditsiooniliste vaimse tervise häirete sekkumiste läbiviimine on ajamahukas, kulukas ja piiratud kättesaadavusega, siis kasutatakse ennetustegevuse eesmärkide saavutamiseks globaalselt üha enam digitaalseid lahendusi. Eestis selliseid lahendusi peale Triumfland Saga ei ole. Kuid vajadus kulutõhusate psühhosotsiaalset toimetulekut soodustavate ja vaimse tervise probleeme ennetavate digilahenduste järgi on eriti ilmne just praegu kõikide järjepanu toimunud kriiside taustal. Lastele suunatud digilahenduste puhul peetakse oluliseks interaktiivsust võimaldavate mänguliste elementide kasutamist, mis annavad oskuste omandamisele alternatiivse vaatenurga ja stimuleerivad seeläbi efektiivsemat uute oskuste arengut, samuti suureneb tõenäosus, et laps jääb püsivamalt lahendust kasutama (Hollis et al., 2017; Riley et al., 2019). Tõenduspõhiseid digitaalseid lahendusi kasutades on võimalik jõuda sarnase väljundini, mis traditsioonilist metoodikat kasutades (Andersson et al., 2019).
Meie lahendus on samuti kooskõlas riiklike õppekavadega toetades sarnaseid väljundeid, nagu nt leida lahendusi iseendaga, oma vaimse ja füüsilise tervisega seonduvatele ning inimsuhetes tekkivatele probleemidele (sh ebastabiilses ühiskonnas hakkama saamine, probleemilahendusoskused). Digilahenduse eesmärk aidata lastel paremini mõista oma aktiivset rolli selles, kuidas nad läbi oma käitumise ja emotsioonide juhtimise saavad iseenda heaolule kaasa aidata. Arvestades, et ainult ⅓ üldhariduskoolides on tööl tugispetsialistid.
Vaimse tervise roheline raamat (Sotsiaalministeerium, 2020) toob välja, et kasvav vajadus vaimse tervise teenuste järele esitab väljakutse tervishoiusüsteemile ja rõhutab jätkusuutlike digilahenduste arendamise tähtsust sh mobiiliplatvormil põhinevatel vaimse tervise digilahendustel.
Rahvatervise seisukohast on tegemist väga olulise valdkonnaga - pakkudes ennetavat tuge saame vähendada võimalike psühholoogiliste probleemide süvenemist, mis märkamata jäädes kahjustavad lapse heaolu ja põhjustavad märkimisväärset elukvaliteedi langust. Digitaalsed vaimse tervise lahendused on näidanud kuni 91% tervishoiukulude kokkuhoidu näidates samal ajal sarnaseid väljundeid traditsioonilise lähenemisega (SilverCloud Health Inc).
Ravimata psüühikahäired toovad kaasa majanduslikud raskused nii üksikutele kogukondadele kui ka kogu ühiskonnale (Crisholm jt. 2016). Iga investeeritud euro vaimse tervise probleemide ennetusse toob tagasi 5 eurot, suurenedes kuni 11 euroni, kui sekkumised on hästi sihistatud ja mõjusad (Deloitte UK, 2020). Seega mobiilse tervisetehnoloogiate rakendamine on potentsiaalne nii majanduslikust aspektist kui ka regionaalarengu vaatepunktist. Samuti on näidatud, et mobiilse tervise tehnoloogiad parandavad meditsiiniteenuste kättesaadavust ja kvaliteeti ning vähendavad seejuures kulusid, vähendavad töökoormust ning keskkondlikku mõju.
Kuidas me täna laste vaimse tervise eest hoolitseme?
Viited:
Andersson, G., Titov, N., Dear, B. F., Rozental, A., & Carlbring, P. (2019). Internet-delivered psychological treatments: from innovation to implementation. World Psychiatry: Official Journal of the World Psychiatric Association , 18(1), 20–28.
Chisholm, D. et al. (2016). Scaling-up treatment of depression and anxiety: a global return on investment analysis. The Lancet Psychiatry 3, 415–424.
Dvorsky, M. R., Girio-Herrera, E., & Owens, J. S. (2014). School-based screening for mental health in early childhood. In M. D. Weist, N. A. Lever, C. P. Bradshaw, & J. Sarno Owens (Eds.), Issues in clinical child psychology. Handbook of school mental health: Research, training, practice, and policy (p. 297–310).
Euroopa Liidu Nõukogu (2011). Nõukogu järeldused vaimse tervise ja heaolu Euroopa pakti kohta: tulemused ja edasine tegevus. Euroopa Liidu Teataja 8.7.2011
Hollis, C., Falconer, C. J., Martin, J. L., Whittington, C., Stockton, S., Glazebrook, C., & Bethan Davies, E. (2017). Annual Research Review: Digital health interventions for children and young people with mental health problems - a systematic and meta-review. In Journal of Child Psychology and Psychiatry (Vol. 58, Issue 4, pp. 474–503).
Jones, P. B. (2013). Adult mental health disorders and their age at onset. The British Journal of Psychiatry. Supplement, 54, s5–s10.
Kessler, R. C., Berglund, P., Demler, O., Jin, R., Merikangas, K. R., & Walters, E. E. (2005). Lifetime prevalence and age-of-onset distributions of DSM-IV disorders in the National Comorbidity Survey Replication. Archives of General Psychiatry, 62(6), 593–602.
McFarlane, A. C. & Williams, R. (2012). Mental health services required after disasters: learning from the lasting effects of disasters. Depress. Res. Treat. 2012, 970194.
Oja L, Piksööt J, Aasvee K ,Haav, A, Kasvandik, L, Kukk, M, Kukke, K, Rahno,J, Saapar, M.,Vorobjov, S. (2019). Eesti kooliõpilaste tervisekäitumine. 2017/2018. õppeaasta uuringu raport. Tallinn: Tervise Arengu Instituut.
Riigikontroll (2016). Aruanne Riigikogule, Tallinn.
Riley, W. T., Oh, A., Aklin, W. M., Sherrill, J. T., Wolff-Hughes, D. L., Diana, A., Griffin, J. A., & Campo, R. A. (2019). Commentary: Pediatric Digital Health Supported by the National Institutes of Health. Journal of Pediatric Psychology, 44(3), 263–268.
SilverCloud. (2019). Reducing Cost and Improving ROI for Mental Health Treatment with Digital Mental Health. https://www.silvercloudhealth.com/hubfs/Whitepapers/SC_White%20Paper_AlternativeTitle%20Final%2018th%20June.pdf
Sotsiaalministeerium (2020). Vaimse tervise roheline raamat. Sotsiaalministeerium, Tallinn.
Uhlhaas, P., & Torous, J. (2019). Digital tools for youth mental health. NPJ Digital Medicine, 2, 104.
Veldre, Aaben, Nurm (2017). Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 vahehindamine. Vaimse tervise valdkonna aruanne. Poliitikauuringute keskus PRAXIS
