Püüdke luua pereõhtuid ja tegevusi, mis aitavad lastel õppida uusi oskusi ja arendada oma eneseteadvust.

Näiteks võiksite koos mängida lauamänge, teha kunstiteoseid või minna matkale. Oleks suurepärane, kui need tegevused saaksid rutiiniks ja traitsiooniks, sest nii saavad need laste käitumist kõige enam mõjutada.

Aga seda teame me kõik - elu kipub olema kohutavalt kiire ja vahel on raske seda ega leida. Eks see peabki olema teadlik otsus, et see aeg võtta ja alustada saab väikeste sammudega, ilma et kogu elu koheselt pea peale pöörata.

Püüdke luua oma kodus turvaline ja toetav keskkond, mis võimaldab lastel tunda end turvaliselt ja hästi.

See hõlmab nii füüsilist kui ka emotsionaalset turvatunnet ja kõige suurem väärtus tuleb sellest, kui julgeme avatult ja eelarvamuste vabalt rääkida ka oma sisemaailmast.

Me ei ole kultuuriliselt sellega väga harjunud, kuid meil on võimalus seda muuta, et vaimsest tervisest rääkimine muutuks pingevabaks.

Aitake lastel õppida käsitlema ja tundma oma emotsioone. See aitab neil arendada emotsionaalset intelligentsust ja võimet tunda empaatiat teiste inimeste suhtes.

Kõik emotsioonid on tegelikult neutraalsed, ei ole halbu ja häid, õigeid või valesid tundeid. Lubame endal tunda kõiki tundeid, ainult nii saame neid juhtima õppida, nende oskustega me ei sünni.

See on tegelikult muidugi ka üsna keeruline, sest teadlased on toonud välja, et inimesed suudavad üle 30 000 erineva emotsiooni tunda. Loe täpsemalt inglise keeles siit!

Me ei peaks tundma valehäbi, kui meil on sisemiselt raske või lastel on raske. Nii nagu julgeme ilma igasuguse mureta öelda, et meil on külmetushaigus, võiksime jõuda selleni, et tunnistada ärevust, depressiooni või muid vaimse tervise muresid.

Täiuslikku vaimset tervist ei ole mitte kellelgi, sest eluteele veeretatakse ikka suuremaid ja väiksemaid takistusi. Vaimne tervis on tervis nagu ikka ja kui me füüsilise tervisega tegeleme ka ennetuse ja edenduse vaatest (käime trennis, toitume tervislikult jne), siis vaimse tervise juhtimise tegevused võiks samuti saada normaalsuseks.

Nii ei lähe see probleemide lumepall liialt suureks ja oskame kohaneda ja paremini hakkama saada. Aga kui see lumepall on siiski juba ütlemata suur, ei ole abi küsimine häbiasi.

Pöörake tähelepanu laste õppimisele ja õpetage neile õppimisoskuste saavutamiseks ja hoidmiseks vajalikke oskusi. Just see, et kuidas õppida, mis teid ennast ree peal hoidis ja kuidas pingutada ka siis, kui läheb raskeks. See hõlmab nii teadmiste omandamise kui ka probleemide lahendamise oskusi.

Seejuures me ei pea ise oskama neid kompleksseid füüsikaülesandeid lahendada, aga julgus küsida abi võiks tekkida igas lapses, et mitte omaette pusides katki minna, et tulemused ei tuleks pisarate hinnaga.

See viib meid jällegi selle sotsiaalsete suhete ja avatuse juurde, et saaks tekkida meeldiv koostöö kooliga ja tugispetsialistidega.

Ka Peaasi toob välja, kuidas hea suhted on üheks vaimse tervise vitamiiniks. Pöörake tähelepanu laste suhtlemisele ja sotsiaalsetele suhetele.

Kui võimalik, kutsuge laste sõpru külla ja õpetage neile, kuidas sõpradega käituda.

Õpetage neile ka, kuidas lahendada konflikte ja kuidas suhelda teiste inimestega. Meil on ühiskonnas üpris palju negatiivsust, kuid nagu ikka algavad muutused iseendast, seetõttu on meie võimuses muuta oma meelelaadi ja tuua sisse rohkem positiivsust ja empaatiat.

Õpetage lastele stressimaandamise oskusi. See võib hõlmata lõdvestusharjutusi, teadvelolekupõhiseid nippe (sh meditatsioon) või mõne muu rahustava tegevuse õppimist.

See aitab lastel õppida, kuidas stressiga toime tulla ja end rahustada. On täiesti normaalne, et me päris täpselt ei tea, kuidas isegi stressiga toime tulla.

Hea metoodika on Eestis välja töötatud Triumfland Saga tervisemäng, mis on mõeldud 7-12aastastele lastele ja töötab Android või Apple seadmetel.

Lapsed saavad läbi mängu uusi oskusi ja kodus saab nende üle koos arutada. Miks mitte ka koos mängida, et kogu pere saaks uusi teadmisi vaimse tervise osas.

Õpetage lastele tervislikke eluviise. See hõlmab tervisliku toitumise, piisava uneaja ja füüsilise aktiivsuse järgimist. See aitab lastel tunda end füüsiliselt ja vaimselt tugevana.

Aga kuidas lapsed õpivad?

Läbi positiivse eeskuju. Trennid ja muud aktiivsed tegevused võiks saada normaalsuseks mitte ainult läbi laste huvitegevuse, vaid ka vanemate jaoks kasvõi väikeste ampsudena.